1.       Ei ole üheselt selge, kas täna kehtiva Sotsiaalhoolekande Seaduse kohaselt osutatav lapsehoiuteenus jääb kehtima? Tuleks selgelt väljendada, kui lapsehoiu teenuse osutaja ei ole KOV-i partner, kas siis jääb kehtima eraõigusliku juriidilise isiku poolt kehtestatav teenuse tasu, mida hüvitatakse KOV-ide poolt kehtestatud ulatuses.

Kavandatav koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus ei muuda kehtetuks sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut. Kui lapsehoiuteenust rahastatakse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu lapsehoiuteenust saama õigustatud isikute ringi, lapsehoiuteenuse rahastamise mahu ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra (sotsiaalhoolekande seadus § 121 lõige 2). See tähendab, et lapsehoiuteenuse rahastamise maht ja osutamise tingimused ja kord on kohaliku omavalitsuse vastutusalas, nii nagu see on toiminud alates lapsehoiuteenuse sätestamisest sotsiaalhoolekande seaduses.  

Täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba (Sotsiaalhoolekande seadus § 123 lõige 1). Eraõigusliku juriidilise isiku rahastamisel kohaliku omavalitsuse poolt lähtutakse volikogu poolt määratletud korrast ja tingimustest.

 Kas antud eelnõuga kehtestatav lapsevanema poolne tasu piirmäär (mitte rohkem, kui 20 % miinimumpalgast) puudutab sellisel juhul nende ettevõtjate tegevust. Või KOV-ide poolt kehtestatav  toetus ja piirmäär lapsevanema osale jääb kehtima ühetaoliselt kõikidel juhtudel.

Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 10 lõige 1 on ümbersõnastatud. Sätestatud on valla- või linnavalitsuse kohustus luua vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna territooriumil ja ühtib vähemalt ühe vanema või eestkostja elukohaga, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut (Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest). Juhul kui kohalik omavalitsus soovib lapsehoiuteenust osta füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku käest, korraldab ta hanke, et leida teenusepakkujaid, kelle teenus vastab kvaliteedinõuetele, kuid on sobiva hinnaga ning sõlmib valitud partneritega lepingu teenuse ostmiseks. Kui lapsevanem ei soovi teenust kohaliku omavalitsuse partnerilt, leiab ta ise sobiva teenusepakkuja ja maksab siis teenuse eest kokku lepitud ulatuses. 

Kas lapsevanem, kes soovib osta lapsehoiuteenust, mis ei ole KOV-i mõistes asenduseks sõime - või lasteaiakohale, saab lapsevanem või tegevusloaga lapsehoid lapsehoiutoetust edasi vähemalt samas mahus?

 Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus ei piira lapsevanema valikuvõimalust osta lapsehoiuteenust tegevusloaga füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku käest. Kohaliku omavalitsuse poolt rahastamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud lapsehoiuteenuse rahastamise mahust ja osutamise tingimustest ning korrast.

 2.       Kas seaduse muudatuse korral ühtlustatakse KOV-ide poolt hüvitamisele kuuluvad tasumäärad, mis on hetkel väga erinevad. Näiteks 2014. aastal Tallinnas  111.54 ühe lapse pealt kuus, Harku vallas vastavalt 200.- eurot?

 Lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest ja koolieelse lasteasutuse seadusest on rahastamise mahu määramine kohaliku omavalitsuse volikogu otsustuspädevuses.

 3.       Kuna uus kord lapsehoiuteenuse osutamisel, on seotud KOV-i eelarvega, kas on võimalik jõustada seadus eelarveaasta algusest mitte varem kui 01.01.2015.a?

 Kaalume ettepanekut. 

4.       Kui lapsehoiuteenust kasutatakse ka pärast lapse 3 aastaseks saamist - kuidas siis rahaline toetus muutub? (Koolieelse lasteasutuse seaduse  muudatuses räägitakse pooleteise kuni kolmeaastasest lapsest.)

 Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 10 lõige 1 käsitletakse pooleteise- kuni kolmeaastaste laste vanuse all lapsi, kes on saanud 1,5 ja ei ole saanud 4-aastasteks. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ei reguleeri lapsehoiuteenuse osutamist 4 – 7-aastastele lastele, kuna nimetatud vanusegrupile peab olema võimaldatud lapsevanema taotlusel kohaliku omavalitsuse poolt koht koolieelses lasteasutuses. Lapsehoiuteenuse rahastamisel kohaliku omavalitsuse poolt lähtutakse volikogu poolt sätestatud lapsehoiuteenust saama õigustatud isikute ringist, lapsehoiuteenuse rahastamise mahust ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimustest ja korrast. 

Parimate soovidega,

Tiina Peterson

HTMi üldharidusosakonna peaekspert

7 350 114